Parim nädal!

25. veebruar / südaöö / Alicante lennujaam / Ootus

Uksed avanesid ja sealt ta tuli. Küll see taasnägemine oli MAGUS!!

Taavi koolinädal jätkus Alicantes, sest ta käis minuga tundides kaasas, kuna loengutest ei saanud puududa. Kolmapäeval oli hea võimalus merele sõudma minna. Olin paadis kolme tugeva poisiga, kes kõvasti tempot tegid. Esialgu ei saanud ma selle suure aeruga kuidagi toimetatud ja õiget rütmi kätte, kuid aja möödudes hakkas täitsa sujuma. Tagajärg: neli valutavat vesivilli=)
Neljapäev oli meil ujumine - mõnus ja lõõgastav. Õhtul käisime klassikalise muusika kontserdil, kuhu oli meid kutsunud üks Christy (korterikaaslane) pianistist sõber. Muusika oli nauditav. Mängiti tsellot, flööti, kitarri, klaverit, viiulit. Esitati nii soolosi kui duette.
Hiljem läksime edasi traditsionilisse Hispaania pubisse. Nautisime maitsvaid tapaseid ja head veini. Selles kohas serveeritakse kohalikud hõrgutised kokteilitiku otsas. Igal kliendil on taldrik ja ettekandjad voorivad pidevalt ahvatlevate suupistetega edasi-tagasi. Arve esitatakse tikkude arvu alusel. Ühe hind on varieeruvalt 1.-1.25 eur. Päris huvitav süsteem, aga ilmselt nii mõnigi lõikab sellest oma kasu, pistes mõned tikud taskusse.
Reedel mängisime koolis rannavollet. Hiljem ronisime mäkke, Santa Barbara lossi uudistama. Päris sisse me ei saanudki. Vaade ülevalt oli ilus- tervele Alicantele. Õhtuks kutsus mu sõber Sandra (Sloveeniast) meid ühikasse peole, kust pärast edasi linna peale läksime.
Laupäeval käisime ilusas San Juani rannas, mis on 25. minuti kaugusel (trammiga mööda mere äärt). See on väga ilus ja pikk plaaž, kust avaneb kaunis vaade mägedele. Kahjuks oli ilm tuuline ja päikesevõtust ei tulnud suurt midagi välja. Koduteel kohtasime sommisid, kellega rannabaaris aega veetsime.
Õhtul oli suur pidu, mis kestis vaahommikuni. Käisime mitmetes pubides, baarides ja ööklubides.
Pühapäev oli tõeliselt kuum suveilm. Lebotasime mere ääres. Äkki helises mu mobiiltelefon ja vanatädi helistas. Tal on kettaga lauatelefon ja sellega ikka annab sellist pikka numbrit valida (00372 6600 133 19). Vanatädi on mul ikka superäge, tahtis lihtsalt küsida, et kuidas mul eluke läheb siin. Tore on selliseid kõnesid saada!
Lõunasöögiks valmistas Melanii (teine korterikaaslane) Mehhiko köögi roogasid, mida terrassil nautisime.
Kõik päevad möödusid kuidagi märkamatult, kuid paraku nii nende ilusate hetkedega on. Esmaspäev sõitsin koos Taaviga lennujaama (45 min bussiga). Kurb oli, aga tean, et ta tuleb varsti tagasi. On, mida oodata!

Hasta luego!