Andaluusia trip!

Esmaspäeva öösel jõudis Taavi ja järgmise päeva varavalges algas meie Andaluusia trip. Keskpäevaks jõudsime Granadasse. Otsisime oma pensioni üles ning parkisime auto. Ega see parkimine tänavatel polegi nii lihtne - kõik kohad on autosid täis.
Ilm oli soe ja päikseline. Vanalinnas väike tuur tehtud seadsime sammud ülesmäkke, et Alhambrat külastada, kuid piletid olid väljamüüdud, see koht lausa kubises turistidest. Läksime valgekülla kolama, kust oli võrratu vaade Alhambrale ja Sierra Nevadale. Õhtul käisime flamencot vaatamas ühes vanalinna baaris. Show oli super!
Järgmisel päeval saime õnneks Alhambrasse, aga napilt, sest pool tundi peale meie saabumist (kaheteist paiku) olid piletid väljamüüdud. Alhambra on kaunis koht, imelised vaated mägedele, kaunid paleed ja aiad.
Kuna meil ei olnud ühtegi hosteli broneeritud ega kindlat reisiplaani, otsustasime üles Sierra Nevadasse põrutada. Oeh, kui kurvilised ja kitsad teed ja seda 25 kilomeetrit järjest. Temperatuur langes järsult kahekümnelt kraadilt viiele. Toppisime kõik soojemad riided selga ja läksime suusakuuroltisse. Seal pidi ettevaatlik olema, et suuskadega vastu pead ei saaks, sest rahvast oli palju ja kõik täis talvespordivarustuses voorimas edasi-tagasi. Kahjuks meil ei õnnestunud tõstukiga üles sõita, kuna piletiputkad olid juba suletud. Aga elamus kohast ja päevast oli mega! Soe, külm, soe=)
Õhtuks jõudsime Cordobasse, kus magasime Granada nimelises kesklinna hostelis=) See oli üsna vanaaegne koht. Voodid krägisesid mis hirmus ning toas oli väike kuut, kuis sai endale vett peale lasta=) Aga vähemalt oli puhas ja odav. Cordobaga lähemalt tutvust ei teinud, sest tahtsime rutem Sevillasse jõuda. Kuid siiski käisime ühes huvitavas baaris. Koht oli küllaltki pisike, täis igasugu lahedaid kulinaid. Baari pidas üks armunud noorpaar, kes leti taga pidevalt kudrutas. Hommikul tegime veel autoga tiiru Cordoba kesklinnas ja siis edasi, sest päikseline Sevilla oma täies uhkuses juba ootas. Pension, mis leidsime oli jällegi kesklinnas. See koht oli tõeliselt omamoodi, seintel olid sinise-valge kirju mustrilised plaadid. Toas oli vetsu ja duži nurk, mitte eraldi ruum, vaid lihtsalt vaheseinaga eraldatud=)
Sevilla on väga ilus linn, sealt voolab läbi jõgi, mis muudab selle koha eriti romantiliseks. Linna südames on suur katedraal, mille tornist avaneb vaade tervele ümbruskonnale. Sevillale on iseloomulikud värvilised ning mustrilised majad, hobusevanrid vanalinnas, kitsad tänavad. Selles linnas on täitsa oma aura nagu minu jaoks Tartus ning seda loetakse Andaluusia pealinnaks. Käisime mitmes pubis, kuid üks oli väga lahe – rahvusvaheline õllebaar. Seal oli 240 erinevat õlut ning koht ise oli väga stiilne. Järgmisel hommikul külastasime Alcazari aedasid ja katedraali ning peale seda põrutasime Rondasse.
Ronda kohta olen vaid kiidusõnu kuulnud ja mitte asjata. Tee Sevillast Rondasse viis meid Andaluusia mäestikesse, kus oli kirjeldamatult kaunis loodus: lopsakad rohelised puud ja niidud ning mõni üksik palm. Tegime ühel rekreatiivalal pikniku. Ühel vaateplatvormil, kus peatuse tegime, magas kohalik papi puu all. Tegime temaga juttu ning ta oli väga huvitatud, et mu ema talle naiseks läheks. Ega sellised asjad käivad siin, Hispaanias, sedasi. Peale adrenaliinseid mägiteid jõudsime Senitili – võluvasse mägikülla. Tänud Rait hea soovituse eest! Selles kohas ei kohanud ühtegi turisti, ainult kohalikke. Senitili tänavad olid imekitsad, kus autoga oli peaaegu võimatu sõita, kuid õnneks oli meil tubli ja rahulik sohver, kes sai jagu igast mäest=) Elumajade uksed olid pärani, lapsed mängisid tänavatel, papid popsutasid baari ees piipu. Nii ehtsat Hispaania küla polnud minu silmad veel näinud.
Õhtuks jõudsime Rondasse, kus leidsime kõige odavama pesnsioni, mis meil üldse reisi jooksul olnud oli. Maksime ühese ja kahese toa eest kokku 33 euri. Toad olid puhtad ja korralikud. Väga super! Kuna väljas kiskus juba pimedaks kiirustasime ümbruskonnaga tutvuma ning taaskord lõpetasime tapase baaris=) Hommikuvalguses läksime üle silla (puente nuevo) vanalinna. Lihtsalt võrratu, mis vaated ja kaunis ümbruskond. RONDA – see on tõeline paradiis. Minu absloluutne lemmik kohake Hispaanias. Jäänud oli kõigest üks päev, kuid palju külastamata kohti: Tarifa, Gibraltar, Marbella, Malaga..Otsustasime ikkagi minna igalepoole ja kasvõi hiljem tagasi Alicantesse.
Tarifal oli metsik tuul. Kõike, mis vähegi võis ära lennata, pidi kinni hoidma. Nägime paljusid windsurfareid. ise oleks ka tahtnud, aga ilmselt järgmise tripi ajal. Edasi sõitsime Gibraltarile, mis oli väga eriline koht, sest kõik oli inglise keeles ja inglismaale iseloomulik: telefoniputkad, politseinikud, postkastid..2 in1. Sõime loomulikult inglise pubis fish and shipse, ei midagi erilist, tavaline kiirsöök. Sõitsime ka üles mäkke ahvipärdikuid kaema. Nad hüppasid autode peale ja möllasid igalpool. Nendega peab ettevaatlik olema, sest neile meeldivad teiste asjad=)
Ööseks jõudsime Marbellasse ja magasime kõige kodusemas pensionis üldse. Meid võttis vastu lahke vanaproua. Hommikusööki küll polnud, kuid vanadaam pakkus meile oma küpsetatud kooki. Natuke enne ühteteist tuli keegi teine naine meile juba check-outist rääkima. Ei saanud aru, miks meid enne kahtteist üldse tülitati. Sõime siis rahulikult ja see naine tuli kümne minut pärast tagasi ja oli juba päris tige. Tuli välja, et öösel mingi üle suveajale=) Põhimõtteliselt meid visati tänavale=)
Marbella rand polegi nii mõnus, kui arvata võib. Liiv on tume ja suureteraline, aga meil Alicantes on hele ja pehme. Marbella oli täielik turistipesa. Kohtasime mitmeid venelasi ja igasugu muid eri rahvusi. Sealt polnud üldse kahju lahkuda=) Koju tagasi sõitsime mööda mere äärt. Külastasime Malagat ning Almeerias sõime õhtust. Tagasi olime pühapäeva õhtuks, kaksteist tundi hiljem, kui esialgu autorendi firmale lubatud. Lisaraha kohapeal ei võetud ning lubati, et ka hiljem ei pea maksma, kuid krediitkaardilt võeti ikka maha. Ärge uskuge kõike, mis teile räägitakse, alati tasub kontrollida=)